If you're going to San Fransisco

If you're going to San Francisco

Be sure to wear some flowers in your hair

If you're going to San Francisco

You're gonna meet some gentle people there

For those who come to San Francisco

Summertime will be a love-in there

In the streets of San Francisco

Gentle people with flowers in their hair

All across the nation such a strange vibration

People in motion

There's a whole generation with a new explanation

People in motion people in motion

For those who come to San Francisco

Be sure to wear some flowers in your hair

If you come to San Francisco

Summertime will be a love-in there

If you come to San Francisco

Summertime will be a love-in there

Scott McKenzie Lyrics

Mina ei sattunud SFi küll suvel, vaid hoopis oktoobris. Ja noh, olgem ausad, üks päev ei ole mingil moel piisav põhjalikuks linnaga tutvumiseks. Aga väga lahe oli sellegipoolest, nii et otsustasin natuke emotsioone ja muljeid kirja panna, et järgmisel korral minekut plaanides oleks käepärast.

SFOl maandumine ei olnud midagi meeldivat. Esiteks ei ole lendamine üldse mu lemmiktegevus ja pealegi olin ma just veetnud nädala Seattles, mis on kohe eriti kaugel minu "lemmiklinnade" nimekirjas. Aga SFi jõudmine on tehtud nutikalt meeldivaks, sest no kuulge - kes suudaks sellist iludust nähes morniks jääda?

Ma ausalt ei suutnud välja mõelda, mis seos on nahahooldustoodetel ja tsiklil, aga samas ma arvan, et vaid sellise mootorratta omamine on piisav põhjus selle eksponeerimiseks :) Ja no näiteks neil, kellel pole nii palju vedanud, et mootoriga ratast omaks, peavad enda omast lahti saamise nimel lausa vaeva nägema:

Selleks korraks broneeritud hotelli saabudes üritasin veel küsida, kas õnnestuks ühe öö asemel pikendada öömaja terveks nädalaks, aga selgus, et hotell on hoolega välja müüdud. Noh, peale hotellituppa jõudmist oli mul selle üle ainult hea meel! Peale nende ägedate rõõmsate värvide ja selle, et hotell kohe Hiinalinna väravas asus, ei suutnud ma selle 7 ruutmeetri kohta, mida nad Tritonis hotellitoaks nimetavad, mitte midagi muud toredat leida. Nii et rohkem ma sellest ei räägi ka. 

Nb! Vaata alati tuba üle enne kui pikemalt peatumist plaanid läbirääkida!  

Seni vaid filmides nähtud tuletõrjetreppide eksisteerimine tekitas minus küll täpselt sellise "õhtusel pimedal tänaval juhtub alati midagi"-action movie tunde.

Olgem ausad, ma ei ole just action-filmide fänn ja kuigi õhtusöök tuli leida, otsustasime linnaga põhjalikumalt tutvuda alles hommikul. Muide, õhtusöögikoha leidmine kl 21 ajal SFis osutus üsna keerukaks ülesandeks! Tuli välja, et kõik inimesed olid otsustanud väljas süüa ja isegi Jaapanilinna pisikestes sushi-kohtades pidime laua saamiseks järjekorras seisma!

Tuleb siiski tunnistada, et ootamine oli seda väärt, oma söömisvõimeid hindamise järjekordselt totaalselt üle ja lõppkokkuvõttes olime oma mõnusa õhtusöögi hinna ja kvaliteediga vägagi rahul. 

Hommikul asutasin siis linna avastama, ja ausalt - põhimõtteliselt nii Hiinalinna väravas ma siis ööbisingi!

SF osutus vägagi vastuoluliseks linnaks. Kõrvuti värvikas Hiinalinn ja rikkalik finantspiirkond, rohelised pargid ja pilvelõhkujad. Eriti rõõmsaks tegi muidugi hommikune päikesepaiste ja mõnus California temperatuur. Otsustasin, et hommikusöögi peab kuulsa Pier 39 kandist leidma, lootuses ka kohalikke merilõvisid kohata. Ja see läks küll väga hästi! 

Kuidas oleks lõunaga restoranis nimega Stinking Rose?! Yep, nii ongi, arvasite õigesti, tegemist on küüslaugurestoraniga, kus põhimõtteliselt kõik toidud on tehtud küüslauguga :)

Järgmiseks külastuseks peaks äkki Zoo ka plaani võtma? Arvamusi, soovitusi?

 Seal ta ongi - päikeseline ja kuulus Crooked Street.

 Nojah, mina aga suundun ju siiski uduse Pier 39 poole.

 Isegi trammid ehk nö streetcars on San Fransiscos ägedad! Üleüldse, kogu SF linnatranspordi süsteem oli paras üllatus ja kõik need vintage sõidavahendid väga ägedad. Järgmisel korral üritan kindlasti kohalikku Railway Museum'i külastada!

Nojah, kui ma ütlen, et udune, siis ma mõtlen seda tõsiselt. Küll 9 hommikul, kui ülejäänud linn oli päikesepaisteline, nägi kai nr 39 piirkond välja selline..

Merilõvid olid väga toredad, aga kahjuks udus hästi varjatud ja piisavalt kaugel nägemisulatusest.
Huvilistel on siinkandis võimalik võtta ette teekond Alcatraz'i :) Või kui päris saarele minek meelepärane ei tundu, siis mõni meene minna osta. Khm, huvitav, mis meeneteks on, käerauad ja tükike trelle? :)

 Lihtsalt kroonika huvides, mina istusin lauas  #3 ja ausalt, kedagi ei hammustanud, kel veel hing sees ;)

 Ma üldiselt tualettruumides ei pildistaks, aga seekord tundus asi seda väärt :D Laealune.

Hoolimata sellest veidrast plätu-väljapanekust naiste WC laes, tundus Wipeout Grill and Bar igati vinks-vonks söögikoht, menüüs oli näiteks vahvlid, omlett, "California hommikusöök" (munad+peekon+röstsai, sellega juba mööda ei pane, või mis?) jne, lisaks ka veidi lihtsam menüü lastele. Ruumi oli ka piisavalt nii hoones sees kui väljas. Surfi-tuju tundub küll olevat kohustuslik aksessuaar :)

 Selline huvitav bussipark, mille keskel siis busside pesula. Huvitav, kuidas seda siis kasutatakse, muudkui edasi-tagasi-edasi-tagasi täies bussipikkuses, kuni läigib? :)

 Jälle see ahvatlev Crooked Street. Sinna mitte minemine ei tule vist kõne allagi, kui juba nägemisulatuses, või mis?

Siit see üles ronimine algab :) Crooked Street'i suurim "viga" on muidugi see, et võtab aega enne kui õnnestub mõni mõistlik pilt saada. Minul seekord seda aega ei olnud.. :(

Ma nüüd pärs täpselt ei teagi, aga Wikipedia väitis, et need on manually operated Cable Car, mida peetakse SFi tõeliseks nö ikooniks. See süsteem ehitati 19th sajandil ja algselt koosnes see 23st trammiliinist. Tänaseks on töös 3 liini ja nendega saab päriselt sõita! Minul kahjuks selleks aega ei olnud, aga kui järgmine kord linnas, plaanin minna ka The Cable Car Museum'isse.

Parim sport üldse :)

No seda oligi arvata, et Blah! :)

Selle kohviku dekoratsioonid olid ka muidugi üsna põnevad. Tundub veel, et mida veidramad sisekujunduselemendid, seda popimad kohvikud, selles Fisherman's Wharf'i kohvikus kohvi tellimisest ma igatahes loobusin.

Peale kroogitud tänaval ronimist tundus asjakohane vaatamisväärsuste külastamist jätkata ühe nö hop on-hop off  bussiga ja kuulus Golden Gate sild ka veel üle vaadata, enne kui linnaga hüvasti jätta. Tuleb kohe tunnistada, et ei ole kuigi tark tegu ühe õige turisti kohaselt esimene pilet näppu haarata ja bussi ronida. Seekord lõppes see sellega, et maksin 30$, sain uhke kaarti ja hüppasin esimesse ette juhtunud kahekordsesse bussi, mille juht väitis, et nende awesome Deluxe tour algab 15 minuti pärast.

Kahekordse bussiga läbi linna sõita on iseenesest väga lõbus. See ring võttis sihi teisele poole Golden Gate silda, tegi seal 30-minutilise peatuse, et kõik jõuaks ikka piisavalt pilte teha ja suundus siis tagasi Union Square'ile. Kahjuks see meie buss oli küll kõike muud kui Deluxe!. Bussi teisel korrusel oli täiesti ekstreemselt külm tuul, mille eest paljud pidid kiiresti põgenema esimesele korrusele. Keegi tarkpea oli aga otsustanud, et on täiesti mõistlik mõte "vaatamisväärsuste" bussi esimese korruse aknad kõik läbipaistmatute reklaamidega üle kleepida!  Lisaks tundus, et see buss on lubatud liiklusesse vaid seetõttu, et oma heitgaaside liiklusesse paiskamise asemel kogub buss kogu heitgaasi esimese korruse salongi.
Bussi 2 tsooni (Red and Green) pilet maksis 30$ ja kehtib 2 päeva, nii et agaramatel turistidel on võimalik linnale mitu tiiru peale teha ja vajadusel parem buss valida ilmselt. Broshüürid väitsid, et piletihinnas on ka tasuta wifi, kahjuks jäi see mul heitgaasi-iivelduse tõttu kontrollimata..
No igatahes. Mind ei oleks saanud mitte mingi hinna eest teisele tiirule sellise bussiga, samas tundus oluliselt paremas konditsioonis turistibusse seal piisavas valikus olevat. Järgmisel korral proovin vast siiski hoopis jalgrattarendi ära. Aga silda ma siiski nägin!

Kuigi selleks, et aru saada, milline sild välja näeb, tuleks pigem postkaart osta ;)

Enne tagasi bussi ronimist otsustasin ka sellest meremehest pilti teha. Mis te arvate, kui kaua läheb 4-liikmelisel perel kõikvõimalike piltide tegemiseks ühe sõduriga?  Ütleme nii, et mul oli bussi lahkumiseni 14 minutit, ja kannatliku ootamise järel sain ma ka ühe väriseva pildi tehtud, ja bussist maha ei jäänudki! 

Mis oleks üks õige SF-päev ilma Cheesecake factory külastamiseta?

Tuleb kohe ausalt tunnistada, et tegelikult ei ole sellest kohast mul midagi rääkida, sest isegi WC-järjekord oli pris pikk ja kohvikulaua ootamiseks oleks kulunud vähemalt tunnike, nii et piirdusin kõigest cappucino'ga ega saa teile rääkida, et kuidas siis maitsevad need väidetavalt vähemalt 2000kcal väärt koogipommid :)

Kontrollisin veel kiiruga üle - jah, Macy's tulevad jõulud enne Halloweeni :)

Ja juba olingi teel Silicon Valley poole, et veeta üks produktiivne nädal kontoris. Kahjuks ühtegi planeeritud vaatamisväärsust enam külastada Stanford'i kandis enam ei jõudnudki.

Aga hea uudis oli see, et los Altos'e hotelli jõudes tabas mind eriline õnnetunne selle üle, et SF hotell oli terveks nädalaks välja müüdud! :)

Ahh, peaaegu oleksin unustanud! Peale nädalast meeletut töörabamist ja mitte ühegi vaatamisväärsuse külastamist ma peaaegu nägin ja pildistasin Golden Gate Bridge'i ;)

Kokkuvõttes siis - ma usun, et SF'i tasub veel kord külastada. On teil soovitusi, mida kindlasti ei tohiks mitte näha, ja milliseid vaatamisväärsusi võtta plaani teismelistega SFi reisides?

Ravivad koerapildid

Esimene kokkupuude rootslaste hambaraviga tekkis meil juba paar kuud peale ametlikult Stockholmi elanikuks registreerimist. Nimelt on siin igal alla 18-aastasel isikul kohustus  omada "oma" hambaarsti ja käia regulaarselt hambaid kontrollimas. Esimese asjana tuligi siis kodustele alaealistele kutse leida endale oma hambaarst ja selle juures kontrollis käia. Natuke uurimist ja kõige lihtsam tundus olevat kodulähedases Rahvahambaarsti ehk folktandvården'i kliinikus hambaarsti vastuvõtule registreerida. Tol hetkel oli see protsess veel üsna aeganõudev, kõigepealt tuli täita kodulehe kontaktivormi, mille sai kätte kohaliku hambaarsti registratuur, kes siis kõigepealt saatis mulle emaili, millele mina vastasin ja siis uue emaili ja siis juba helistas ja kõige lõpuks saatis postiga koju paberkutsed (elagu 21. sajand :)).
Tõe huvides peab aga kohe ära märkima, et kui aasta hiljem ka ise otsustasin, et on viimane aeg hambaarstile minna, oli kogu protseduur pigem 5 klikki kodulehel, ja oligi esimene sobiv vaba aeg broneeritud!

Laste hambaarsti visiit oli mõnes osas pisut erinev Eesti kogemusest. Noh, esiteks muidugi kodujärgne riiklik hambakliinik ei ole sugugi nii moodne, kui Tallinna erakliinik. Selgus, et siin ei olegi hambaarsti tooli kohal telekat non-stop multifilmidega, vaid lihtne kutsikatega plakat. Teiseks selgus, hammaste välja tõmbamist siin väga ei pooldata. Kui lapsel uus jäävhammas juba välja oli pugenud enne, kui vana piimahammas sellelt kohalt lahkuda suvatses, tõmmati Tallinnas need piimahambad pikema jututa kohe välja. Siin öeldi, et las nad olla, aitavad uuel hambal paremini paigutuda. Mõni pisem auk küll parandati kohe esmase kontrolli käigus ka siin ära. Visiidi lõpus pakutakse igale lapsele kingiks hambaharja (või mänguasja, millest meil keegi huvitatud ei olnud) ja soovitakse "jällenägemiseni 1,5a pärast". Mäletan, et Eestis soovitas hambaarst ikka iga 6-12 kuu tagant kindlasti kontrollis käia? Küll aga on ka hambaarsti ooteruumis, nagu kõigis teistes kliinikutes siin alati ootamas vähemalt üks akvaarium :)

Veel lähema kogemuse hambaarstiga sain nüüd siis ise hambaarstile minnes. Alustasin uurimisest, kas peaks valima era- või riikliku kliiniku. Kahjuks erilisi kogemusi õigel ajal ei saanud ja registreerisin siis selles samas kodulähedases kliinikus endale mugavalt vastuvõtuaja. Ooteaeg kõigest 2 päeva tekitas küll imestust, kuid midagi kahtlustada ka ei tahtnud. Esimesel visiidil selgus, et tundlikke esihambaid kujutan ma endale pigem ilmselt ette. Küll aga vajavad 2 pisikest auku purihammastes ravi. Esimeselt visiidilt lahkusin juba 15 minutit, 3 röntgenpilti ja 1300 SEKi hiljem. Uus aeg - kuu aja pärast! Noh, ilmselt arvestatakse siin vastavalt palgapäevadega, tihemini ei saa ;)  Ootan hirmuga uue vastuvõtu arvet, kuna siis läheb reaalselt hamba parandamiseks.

Hambaravi kulutusi lähemalt uurides selgus, et see on siin osalisel määral riiklikult toetatud:
- kuni 19-aastastele on hambaravi tasuta
- igal täiskasvanud isikul on õigus saada 150-300 SEKi hinnaalandust ühe aasta jooksul (aasta algab 1. juulil, pensionäridele ja noortele täiskasvanutele on see summa 300 SEKi). Summa arvestatakse automaatselt hambaravi arvet makstes kuludest maha ja endal selle tarvis midagi eraldi teha ei ole vaja
- kogu ülejäänud hambaravi kulutused on kaitstud nö maksimumpiiriga, kus:
-- kuni 3000 SEKi ulatuses (aastas) tuleb kogu kulu ise tasuta
-- summas 3000..15000 SEK tasub 50% piirhinnaga kuludest Haigekassa ja ülejäänud tuleb endal tasuda.
-- üle 15000SEK kulutuste puhul (aastas) tasub Haigekassa 85% piirhinnaga kuludest
Tähelepanu tasub pöörata, et:
- endal soodustuse tarvis midagi teha ei ole vaja, hambaarsti arvet tasudes on soodustus juba maha arvestatud
- aasta ehk perioodi kulutuste kohta saab ise määrata, arvet tasudes tuleb vaid arve esitajale öelda, et soovitakse alustada nn uut summaperioodi (tasub teha, kui eelmine periood hakkab peagi lõppema ja teada on, et ees ootavad suured kulutused)
- kõigi kulutuste puhul kehtib nö referents-piirhind, millest kõrgema hinnaga hambaraviteenust ostes on isiklik kuluosa oluliselt suurem. Enamus FTV-kliinikuid paistavad siiski pakkuvat piirhinna piiresse jäävat teenust.

Once you're here

Keep working.

Wrong numbers

If the statistics are boring, then you've got the wrong numbers.

Edward R. Tufte

Spring sale

Now that's a decent deal!

Data my love

Menger’s law on modeling success:
        If you torture data sufficiently, it will confess to almost anything.

Wonders of automation

Yep, it's 2014.