Mul on varasemast juba päris mitu kogemust kohaliku esmaabi ja arstiabi osas, seetõttu olin väga ettevaatlik ja mõtlesin mitu korda järele, et mis see õige stsenaarium siis on silmamurede puhul.
Minu seekordseteks eeldusteks oli:
- teadmata hulk nädalaid/kuid seda arstiabi oodata ei saa ja
- kulud võiksid ikkagi mõistlikkuse piiresse jääda
Seetõttu helistasin siis seekord esmalt oma koduarsti (husläkarmottagning, nagu Eesti mõistes perearst) kliinikusse ja panin end järjekorda. Meie kliinik on nii peene süsteemiga, kus tuleb helistada vastuvõttu, telefonile vastab arvuti. Helistaja valib sobiva teeninduskeele (valikus on muidugi ainult rootsi ja inglise keel), valib kellaaja, millal soovib, et tagasi helistatakse, määrab ka telefoninumbri ja isikukoodi ja kinnitab viimast korda, et just need on kõik õiged andmed. Juhin tähelepanu, et kogu suhtlus käib arvutiga, meeldiv naisroboti hääl loeb ette kõik numbrid (ja automaatselt tuvastatud telefoninumbri). Väga mugav, mina vajutan aga nr 1 (ehk kinnitus) ja juba tunnikese pärast helistabki päris inimene mulle tagasi.
Üllataval kombel selgus, et koduarst siiski silmaarsti-teenust ei paku ja sel korral soovitati minna silmamuret kurtma otse CityAkut'i ehk lähimasse esmaabipunkti, kus ka silmaarsti vastuvõtt olemas. CityAkut'i kodulehekülg hoiatas kindlasti ette helistama, igaks juhuks tegin ka seda ja sealt julgustati ikkagi otse kohale tulema. Kuigi veendunud jalakäijana oli väga raske seekord bussisõidu kasuks otsustada, selgus, et kiire kohale jõudmine on elavas järjekorras vastuvõtu puhul ikka väga mõistlik valik. Silmakliiniku vastuvõtuõde osutus aga väga toredaks, tegi esmased aparaaditestid ja arvutas kohe välja, et ega enne tundi aega arsti löögile nagunii ei pääse. Õnneks on kohe esmaabikliiniku kõrval EspressoHouse ja tunnikese ootamise nimel end Caramel Latte'ga lohutada tundus igati hea diil!
Vastuvõttev silmaarst osutus hästi toredaks ja põhjalikuks. Vaatas esialgu aparaadiga, siis arvas, et paneb silma natuke "selgindavaid" silmatilku ja vaatab uuesti. Silmapõletik oligi kohe tuvastatud, sain retsepti ja kodupoole minnes ma kohe tundsin selgelt, kuidas silma tilgutatud antibiootikum oma tööd teeb. Kodus peeglisse vaadates avastasin, et arstikülastuse hinna sees oli ka ereoranzi värviga silmameik! Noh, meil oli küll arstiga juttu, et ega ma liiga tihti mascara't ei kasuta, aga seda muljet küll ei jäänud, et arst seda viga kohe parandama otsustas hakata :) Apteeker oli aga rootslaslikult delikaatne ega maininud minu moodsa väljanägemise kohta midagi, küllap on enamatki näinud.
- 1h10min koduarsti kõnejärjekorras
- 2 minutit CityAkuten'i kõnejärjekorras
- 1h20min drop-in vastuvõtu järjekorras
- 10 min silmaarsti vastuvõtul
- 350 SEK visiiditasu
- 140 SEK silmatilgad, mis esmamulje põhjal on meeldivalt mahe ja kiiretoimeline
Ehk siis seekordse intsidendi kokkuvõttev hinnang on hetkel lõpp hea, kõik hea! Peaasi, et selle rohuga saabki põletikule piiri ja rohkem abi otsima ei peaks.
Eriti tore on see, et seekordne registratuurineiu oli väga lahke- sain endale lõpuks ometi templiraamatu ehk högkostnadskort'i. Selle kaardi abil peaks olema võimalik hoida oma iga-aastased arstilkäigu kulud kontrolli all, ja eriti tore uudis on see, et sama pere lapsed peaks kaardi info kohaselt kuuluma kõik ühe kaardi peale (kahjuks meie pere lastel pole õnnestunud seda veel saada, kuigi kulutusi on juba ohtralt olnud). Kui aastased arstikülastuskulud jõuavad 1000SEKini, peaks see kaart andma õiguse tasuta arstikülastuseks. Kõiki kulutusi aga see kaart küll kahjuks ei kata, näiteks haiglapäeva tasu, vaktsiine ja mammograafiat, mis on ju kurb lausa!
No comments:
Post a Comment