Jag är nöjd med behandlingen...

Kui lapsed väikesed olid, armastasid nad enamus multikaid vaadata umbes 169 korda järjest, ja ikka ei saanud isu täis! Seetõttu kogunes meil koju üsna arvestatav hulk igasuguseid DVDsid. Eriti kui käisime mõnda just välja tulnud multikat kinos vaatamas ja see osutus mõnusaks, oli mõistlik film esimesel võimalusel koju ka hankida - tuleb kindlasti odavam ja säästlikum kui 168 korda veel kinos käia, eks :)

Kinos käimine oli meil eriti Tallinnas kohe omaette rituaal, enamasti sai ju kinos popcorni, peale kino aga jäätist, ujuma ja lemmik-Itaalia-restorani sööma :) Siiani, kui arutleme, et Tallinnas käik tuleks ette võtta, siis on esimesena soovinimekirjas just need mõned lemmikud.

Kõiki filme me kinno vaatama ei jõudnudki ja aja jooksul õppisin juba lennult filmi linastumise aegu hindama, kas läheme ainult kinno või hangin heaga filmi kohe koju ka. Huvitaval kombel mina ei tea siiani enamus nende multikate sisu, hoolimata sellest, kas käisime kinos või vaadati neid kodus üle päeva - ma olen täiesti immuunne ja vaid tõeliselt head multikad jõuavad "minuni"!

 Stockholmi kolides oli meil esialgu kinos käimisega suur probleem - keegi meist ei osanud ju kohalikku keelt. Mulle tundus see hea väljakutsena - filme saab siin üldiselt hästi rihtides ka inglisekeelsena vaadata, kusjuures rootsikeelne alltekst võimaldab ka keelt õppida ju. Lapsed ei olnud esialgu rootsikeelsetest filmidest eriti vaimustuses :)

Aja möödudes õnneks ei ole enam ka rootsikeelsus probleemiks. Nüüd on uus küsimus - mida üldse vaadata vanuses 10-13? Päris täiskasvanute filmid veel ei lähe (siin on sellised mittesoovitavad alla 15a enamasti), aga Tuhkatriinu ja Autode multikad ka enam ei isuta nagu.

Ise olen naudinguga vaadanud vaid üksikuid multikaid, nagu Madagaskar 3, Printsess ja Konn jms. Ilmselgelt on neis kõigis olnud piisavalt (verbaalset) vaimukust täiskasvanutelegi, ja tehnilises teostuses suudeti mind kah üllatada. Seetõttu mõtlesin sarnase huumori-kriitilisusega nüüd valida ka noortele sobivat repertuaari, ja imekombel läks täppi! Viimati käisime nüüd vaatamas "Öö muuseumis: hauakambri saladus", mille treileritest  ei osanudki nagu palju arvata, aga kuna episoodides oli näha veel Robin Williams'it, otsustasin, et seda peab nägema. Kõigile meeldis. Aga eriliseks lemmikuks osutus ka seekord üllatuslikult jällegi hoopis multikas "6 kangelast" ehk "Big Hero 6". Huumor oli hea ja ma poleks arvanud, et ma nii emotsionaalselt multifilmikangelas(t)ele võiks kaasa elada. Noh, aga Baymax oli lihtsalt nii armas ja hooliv, kuluks endalegi selline sõber ära! Huvitava tähelepanekuna on see võimalik õdede-vendade-teiste lähedaste kaotamise teema vägagi hinge minev igas vanuses inimesele. Lisks tuleb mainida, et samade Disney-stuudio tegijate Lammutaja-Ralph oli ka meie kõigi suur lemmik :)

Kes suudaks sellisele kallistusele Ei öelda? :) Loodan, et film peagi ehk ka Netflix'is saadaval. Kuna vaatasime siin rootsikeelsena, olin väga uhke, et kõik saime sisust ja jutust aru, ning armsamaid lauseid lendub veel tagantjärelegi koduseinte vahel. Näiteks see pealkirjas mainitu, Tagantjärele eestikeelset trailerit vaadates pean ütlema, et rootsikeelne dubleering meeldis mulle seekord oluliselt rohkem.