Saturday, October 25, 2014

If you're going to San Fransisco

If you're going to San Francisco
Be sure to wear some flowers in your hair
If you're going to San Francisco
You're gonna meet some gentle people there
For those who come to San Francisco
Summertime will be a love-in there
In the streets of San Francisco
Gentle people with flowers in their hair
All across the nation such a strange vibration
People in motion
There's a whole generation with a new explanation
People in motion people in motion
For those who come to San Francisco
Be sure to wear some flowers in your hair
If you come to San Francisco
Summertime will be a love-in there
If you come to San Francisco
Summertime will be a love-in there

Scott McKenzie Lyrics

Mina ei sattunud SFi küll suvel, vaid hoopis oktoobris. Ja noh, olgem ausad, üks päev ei ole mingil moel piisav põhjalikuks linnaga tutvumiseks. Aga väga lahe oli sellegipoolest, nii et otsustasin natuke emotsioone ja muljeid kirja panna, et järgmisel korral minekut plaanides oleks käepärast.

SFOl maandumine ei olnud midagi meeldivat. Esiteks ei ole lendamine üldse mu lemmiktegevus ja pealegi olin ma just veetnud nädala Seattles, mis on kohe eriti kaugel minu "lemmiklinnade" nimekirjas. Aga SFi jõudmine on tehtud nutikalt meeldivaks, sest no kuulge - kes suudaks sellist iludust nähes morniks jääda?

Ma ausalt ei suutnud välja mõelda, mis seos on nahahooldustoodetel ja tsiklil, aga samas ma arvan, et vaid sellise mootorratta omamine on piisav põhjus selle eksponeerimiseks :) Ja no näiteks neil, kellel pole nii palju vedanud, et mootoriga ratast omaks, peavad enda omast lahti saamise nimel lausa vaeva nägema:

Selleks korraks broneeritud hotelli saabudes üritasin veel küsida, kas õnnestuks ühe öö asemel pikendada öömaja terveks nädalaks, aga selgus, et hotell on hoolega välja müüdud. Noh, peale hotellituppa jõudmist oli mul selle üle ainult hea meel! Peale nende ägedate rõõmsate värvide ja selle, et hotell kohe Hiinalinna väravas asus, ei suutnud ma selle 7 ruutmeetri kohta, mida nad Tritonis hotellitoaks nimetavad, mitte midagi muud toredat leida. Nii et rohkem ma sellest ei räägi ka. 
Nb! Vaata alati tuba üle enne kui pikemalt peatumist plaanid läbirääkida!  

Seni vaid filmides nähtud tuletõrjetreppide eksisteerimine tekitas minus küll täpselt sellise "õhtusel pimedal tänaval juhtub alati midagi"-action movie tunde.

Olgem ausad, ma ei ole just action-filmide fänn ja kuigi õhtusöök tuli leida, otsustasime linnaga põhjalikumalt tutvuda alles hommikul. Muide, õhtusöögikoha leidmine kl 21 ajal SFis osutus üsna keerukaks ülesandeks! Tuli välja, et kõik inimesed olid otsustanud väljas süüa ja isegi Jaapanilinna pisikestes sushi-kohtades pidime laua saamiseks järjekorras seisma!

Tuleb siiski tunnistada, et ootamine oli seda väärt, oma söömisvõimeid hindamise järjekordselt totaalselt üle ja lõppkokkuvõttes olime oma mõnusa õhtusöögi hinna ja kvaliteediga vägagi rahul. 

Hommikul asutasin siis linna avastama, ja ausalt - põhimõtteliselt nii Hiinalinna väravas ma siis ööbisingi!
SF osutus vägagi vastuoluliseks linnaks. Kõrvuti värvikas Hiinalinn ja rikkalik finantspiirkond, rohelised pargid ja pilvelõhkujad. Eriti rõõmsaks tegi muidugi hommikune päikesepaiste ja mõnus California temperatuur. Otsustasin, et hommikusöögi peab kuulsa Pier 39 kandist leidma, lootuses ka kohalikke merilõvisid kohata. Ja see läks küll väga hästi! 






Kuidas oleks lõunaga restoranis nimega Stinking Rose?! Yep, nii ongi, arvasite õigesti, tegemist on küüslaugurestoraniga, kus põhimõtteliselt kõik toidud on tehtud küüslauguga :)

Järgmiseks külastuseks peaks äkki Zoo ka plaani võtma? Arvamusi, soovitusi?


 Seal ta ongi - päikeseline ja kuulus Crooked Street.
 Nojah, mina aga suundun ju siiski uduse Pier 39 poole.
 Isegi trammid ehk nö streetcars on San Fransiscos ägedad! Üleüldse, kogu SF linnatranspordi süsteem oli paras üllatus ja kõik need vintage sõidavahendid väga ägedad. Järgmisel korral üritan kindlasti kohalikku Railway Museum'i külastada!


Nojah, kui ma ütlen, et udune, siis ma mõtlen seda tõsiselt. Küll 9 hommikul, kui ülejäänud linn oli päikesepaisteline, nägi kai nr 39 piirkond välja selline..










Merilõvid olid väga toredad, aga kahjuks udus hästi varjatud ja piisavalt kaugel nägemisulatusest.
Huvilistel on siinkandis võimalik võtta ette teekond Alcatraz'i :) Või kui päris saarele minek meelepärane ei tundu, siis mõni meene minna osta. Khm, huvitav, mis meeneteks on, käerauad ja tükike trelle? :)


 Lihtsalt kroonika huvides, mina istusin lauas  #3 ja ausalt, kedagi ei hammustanud, kel veel hing sees ;)




 Ma üldiselt tualettruumides ei pildistaks, aga seekord tundus asi seda väärt :D Laealune.

Hoolimata sellest veidrast plätu-väljapanekust naiste WC laes, tundus Wipeout Grill and Bar igati vinks-vonks söögikoht, menüüs oli näiteks vahvlid, omlett, "California hommikusöök" (munad+peekon+röstsai, sellega juba mööda ei pane, või mis?) jne, lisaks ka veidi lihtsam menüü lastele. Ruumi oli ka piisavalt nii hoones sees kui väljas. Surfi-tuju tundub küll olevat kohustuslik aksessuaar :)


 Selline huvitav bussipark, mille keskel siis busside pesula. Huvitav, kuidas seda siis kasutatakse, muudkui edasi-tagasi-edasi-tagasi täies bussipikkuses, kuni läigib? :)


 Jälle see ahvatlev Crooked Street. Sinna mitte minemine ei tule vist kõne allagi, kui juba nägemisulatuses, või mis?


Siit see üles ronimine algab :) Crooked Street'i suurim "viga" on muidugi see, et võtab aega enne kui õnnestub mõni mõistlik pilt saada. Minul seekord seda aega ei olnud.. :(



Ma nüüd pärs täpselt ei teagi, aga Wikipedia väitis, et need on manually operated Cable Car, mida peetakse SFi tõeliseks nö ikooniks. See süsteem ehitati 19th sajandil ja algselt koosnes see 23st trammiliinist. Tänaseks on töös 3 liini ja nendega saab päriselt sõita! Minul kahjuks selleks aega ei olnud, aga kui järgmine kord linnas, plaanin minna ka The Cable Car Museum'isse.



Parim sport üldse :)












No seda oligi arvata, et Blah! :)







Selle kohviku dekoratsioonid olid ka muidugi üsna põnevad. Tundub veel, et mida veidramad sisekujunduselemendid, seda popimad kohvikud, selles Fisherman's Wharf'i kohvikus kohvi tellimisest ma igatahes loobusin.




Peale kroogitud tänaval ronimist tundus asjakohane vaatamisväärsuste külastamist jätkata ühe nö hop on-hop off  bussiga ja kuulus Golden Gate sild ka veel üle vaadata, enne kui linnaga hüvasti jätta. Tuleb kohe tunnistada, et ei ole kuigi tark tegu ühe õige turisti kohaselt esimene pilet näppu haarata ja bussi ronida. Seekord lõppes see sellega, et maksin 30$, sain uhke kaarti ja hüppasin esimesse ette juhtunud kahekordsesse bussi, mille juht väitis, et nende awesome Deluxe tour algab 15 minuti pärast.
Kahekordse bussiga läbi linna sõita on iseenesest väga lõbus. See ring võttis sihi teisele poole Golden Gate silda, tegi seal 30-minutilise peatuse, et kõik jõuaks ikka piisavalt pilte teha ja suundus siis tagasi Union Square'ile. Kahjuks see meie buss oli küll kõike muud kui Deluxe!. Bussi teisel korrusel oli täiesti ekstreemselt külm tuul, mille eest paljud pidid kiiresti põgenema esimesele korrusele. Keegi tarkpea oli aga otsustanud, et on täiesti mõistlik mõte "vaatamisväärsuste" bussi esimese korruse aknad kõik läbipaistmatute reklaamidega üle kleepida!  Lisaks tundus, et see buss on lubatud liiklusesse vaid seetõttu, et oma heitgaaside liiklusesse paiskamise asemel kogub buss kogu heitgaasi esimese korruse salongi.
Bussi 2 tsooni (Red and Green) pilet maksis 30$ ja kehtib 2 päeva, nii et agaramatel turistidel on võimalik linnale mitu tiiru peale teha ja vajadusel parem buss valida ilmselt. Broshüürid väitsid, et piletihinnas on ka tasuta wifi, kahjuks jäi see mul heitgaasi-iivelduse tõttu kontrollimata..
No igatahes. Mind ei oleks saanud mitte mingi hinna eest teisele tiirule sellise bussiga, samas tundus oluliselt paremas konditsioonis turistibusse seal piisavas valikus olevat. Järgmisel korral proovin vast siiski hoopis jalgrattarendi ära. Aga silda ma siiski nägin!





Kuigi selleks, et aru saada, milline sild välja näeb, tuleks pigem postkaart osta ;)




Enne tagasi bussi ronimist otsustasin ka sellest meremehest pilti teha. Mis te arvate, kui kaua läheb 4-liikmelisel perel kõikvõimalike piltide tegemiseks ühe sõduriga?  Ütleme nii, et mul oli bussi lahkumiseni 14 minutit, ja kannatliku ootamise järel sain ma ka ühe väriseva pildi tehtud, ja bussist maha ei jäänudki! 
Mis oleks üks õige SF-päev ilma Cheesecake factory külastamiseta?
Tuleb kohe ausalt tunnistada, et tegelikult ei ole sellest kohast mul midagi rääkida, sest isegi WC-järjekord oli pris pikk ja kohvikulaua ootamiseks oleks kulunud vähemalt tunnike, nii et piirdusin kõigest cappucino'ga ega saa teile rääkida, et kuidas siis maitsevad need väidetavalt vähemalt 2000kcal väärt koogipommid :)

Kontrollisin veel kiiruga üle - jah, Macy's tulevad jõulud enne Halloweeni :)

Ja juba olingi teel Silicon Valley poole, et veeta üks produktiivne nädal kontoris. Kahjuks ühtegi planeeritud vaatamisväärsust enam külastada Stanford'i kandis enam ei jõudnudki.

Aga hea uudis oli see, et los Altos'e hotelli jõudes tabas mind eriline õnnetunne selle üle, et SF hotell oli terveks nädalaks välja müüdud! :)

Ahh, peaaegu oleksin unustanud! Peale nädalast meeletut töörabamist ja mitte ühegi vaatamisväärsuse külastamist ma peaaegu nägin ja pildistasin Golden Gate Bridge'i ;)

Kokkuvõttes siis - ma usun, et SF'i tasub veel kord külastada. On teil soovitusi, mida kindlasti ei tohiks mitte näha, ja milliseid vaatamisväärsusi võtta plaani teismelistega SFi reisides?